Etruskid

Üldiselt 
http://www.historyfiles.co.uk/KingListsEurope/ItalyEtruscans.htm
 http://kunstiabi.weebly.com/etruski-kunst.html

Vt ka: http://www.mysteriousetruscans.com

lepo.it.da.ut.ee/~avramets/etruskidMonikaLust.doc

http://www.slideshare.net/sear/etruskid

Etruskide tsivilisatsioon puhkes õitsele esimesel aastatuhandel eKr  Kesk-Itaalia aladel (Apenniini poolsaare loodeosas Etruuria maakonnas) ning saavutas 6. sajandi paiku eKr  oma võimsuse tipu. Sellel perioodil valitsesid etruskid peaaegu kogu Itaaliat. 6.-5. saj eKr olid etruskidel 12 linna, kummatigi puudus neil ühtne  riik. 

Klassikaliselt on etruskide päritolu kohta kolm teooriat, millest hiljem on lähtunud ka paljud teised autorid.

1)Ida päritolu teooria. Selle teooria alusepanijaks võib pidada Herodotost (all vasakul), kes leidis, et etruskid pärinevad lüüdlastest. Tema loo kohaselt rändasid nad Lüüdiast välja, kuna nende kodumaa ei suutnud kogu rahvastiku toita  aastaid kestnud näljahäda tõttu. Väljarändajate juhiks sai vana kuninga poeg Tyrrhenus, kelle järgi väljarändajad said nimeks Tyrrhenians. Osade Ida teooria pooldajate arvates ei pärine etruskid Lüüdiast, vaid kusagilt mujalt Väike-Aasia piirkonnast. 

2) Teooria etruskide autohtoonsest päritolust. Teadaolevalt oli antiikajal vaid üks autor, kes ei nõustunud Herodotosega, vaid leidis, et etruskid on itaalia põlisasukad. Dionysios Hallikarnassosest (vasakul) leidis, et etruskid ei saa pärineda Lüüdiast, kuna ei oma nendega ei ühist keelt, tavasid ega kombeid. Samuti väitis ta, et tema arust on õigemal teel need, kes peavad etruskid kohalikeks asukaiks, mitte sisserännanuiks. Paraku ei ole teada, kes olid need, kes pidasid etruske kohalikeks.

3)  Põhja päritolu teooria. Selle teooria kohaselt saabusid etruskid Itaaliasse põhjapoolsetelt aladelt. 
Erinevalt ülalmainitutest ei ole sellel teoorial kindlat kinnitust antiikautorite sulest, kuid ühest teosest on leitud andmed, millest võib järeldada, et  tõenäoliselt ka see vaatepunkt oli antiikajal esindatud. 
                                           Nimelt Titius Livius (paremal)
leiab, et alpide hõimud on etruskliku päritolu. Sellest on tänapäeval loodud teooria, et antiikaja Raetia oli etruskide rändel teatud vahejaamaks, kuid nagu ma juba mainisin ei tulene see oletus otseselt Liviuse teosest kuna tema kirjutises on Etruskide osa suhteliselt ähmane. Tegelikult lükati see arusaam juba antiikajal ümber Plinius Vanema (vasakul) poolt, kes kirjutas, et raetlasi tuleb pidada etruskideks, kes kihutati keltide poolt IV sajandil e.m.a. Paduse jõgikonnast minema. 
See seletaks ka Etruskide leidude olemasolu Doonau-äärsel alal. 

Etruskide keel on sama suur mõistatus kui nende päritolugi. 

Siiamaani ei ole suudetud selgeks teha, millisesse keeleperekonda ta kuulub. Nimelt ei sarnane etruski keel ühegi meile teadaoleva keelega. Üksnes Lemnose saarelt on leitud kivisteel kirjaga, mis on väga sarnane või identne  etruski kirjaga, aga ka seda ei mõisteta. 
Etruski tähestik on  sarnane  nii kreeka kui rooma omaga, ja võib isegi olla viimase aluseks. 
Teadlased mõistavad grammatikat ja  suudavad kokku lugeda sõnu ja lauseid, aga nende mõte on neile mõistetamatu. On küll suudetud mõistatada üksikute sõnade tähendust, aga üldiselt on keel dešifreerimata ja sellest ei saada aru.

Säilinud on säilinud 8000 raidkirja, peamiselt hauakirjad, vanim 7. saj eKr.

Kunst ja arhitektuur

Pikka aega oli populaarne arusaam, et etruski kunst on vaid püüd kopeerida kreeka kunsti.Nüüdseks on see arusaam muutunud ning enamik uurijaid leiab, et on olemas iseseisev etruski kunst. Keegi ei eita, et etruski kunst on saanud mõjutusi nii Kreekast kui oriendist.

Lisaks arvatakse, et mitmed teosed on loodud Etruurias elanud kreeka käsitööliste poolt. Siiski esinevad etruskidele tüüpilised iseärasused. Etruski kunsti omapära paistab kõige enam silma metallist ning sitkest savist valmistatud teostes ning ka hauakambreid kaunistanud freskodel. Etruski kunstile on omane realiteeditaju, mis avaldub iseloomulikus detailide töötlemisoskuses.

Paljudes etruski skulptuurides ja maalides peitub ebatavaline karmus ning vahel isegi jäikus. Samuti on oluline rõhutada etruski kunsti tihedat seost  religioossete kujutelmade ja müütilise maailmaga. Kujutati jumalaid, deemoneid ja müütilisi kangelasi. Teiseks tähtsaks teemaks olid pidusöömingud ja igapäevaelu.

Nii nagu teisteski etruski elu valdkondades on ka kunstis palju ebaselget. Eriti suuri raskusi põhjustab üksikute kunstiteoste täpne dateerimine ning etruski kunsti periodiseerimine.

Etruskid on tuntud linnaehitajad ja mitmed leiud on näidanud, et nad said hakkama ka tehniliselt väga keeruliste rajatistega. Seega võime järeldada, et nende insenerid ja ehitajad olid väga heal tasemel. 
Siiski on etruskid eelkõige tuntud haudade ja nekropolide poolest, kuna need on tänapäevani säilinud ja olnud huvitavaks uurimisobjektiks.  

Nekropolidest: http://whc.unesco.org/en/list/1158

Nekropolid ehitati küll linnade eeskujul,  kuid palju vastupidavamatena. Kui elumajad etruski linnades olid põhiliselt kerge konstruktsiooniga, siis nekropolid olid ehitatud tugevasti ja massiivsetena. Nekropolid asusid linnade läheduses ja kujutasid endast suletud tervikut ning olid nagu etruskide linnad ehitatud sihiteadlikult. 

 Nekropolid on oluliseks allikaks etruskide elu kohta, kuna hauad matkisid etruskide maju

ning sisustust ja nende seinu kaunistavad freskod etruskide elu ja uskumuste kohta. Nekropole on leitud nii Caere, Tarquinia, Vetulonia, Populonia kui teiste linnade lähedusest.

Etruski kunsti periodiseeritakse tavaliselt seeläbi, et võrreldakse seda teiste antiikaja rahvaste kunstiga. Samuti määratletakse nende mõju etruski kunstile.

Etruski kunsti algusajaks peetakse

8.  sajandit eKr  ning sellele perioodil on tuntav vanemate Itaalia ja vahemeremaade  rauaaja kultuuride mõju etruski kunstile.

Teine periood 
on orientaalne  ning siis ilmnevad Oriendi, eriti Egiptuse ja Foiniikia mõjud. Need väljenduvad huvis deemonlike  olendite vastu ning ka metallist ja elevandiluust esemetes ja ka hauakambrites.

Kolmas periood 
hõlmab 6. sajandit ja 5. sajandi esimest poolt.  Siis on tugevaimad Joonia ja Atika Kreeka keskuste mõjud, mis jõudsid Etruuriasse läbi mitmete kunstiteoste ning ka sinna immigreerinud käsitööliste. 
 

 5. sajandi teisest poolest lõppeb arhailine periood (mille alla eelpool mainitud kolm etappi tihti asetatakse) ja algab  langus nii etruskide vägevuses kui ka kunstis. Vanad vormid lagunevad ilma, et nende asemele tekiks kohe midagi uut.

Etruski kunsti ümbersünni etapp algab 4. sajandist, mis toimub peamiselt Kreeka klassikaliste kunstiteoste mõjul.

3. ja 2. sajandil avaldab etruski kunstile mõju hellenistlike riikide kunst, mis oli neile mõningal määral inspiratsiooniallikaks, siiski ei olnud nad autori sõnul sellest väga vaimustuses. Etruski kunstile alati omane realistlikus, aga hellenismile oli omane täiuslikkuse tabamise püüd.

Etruskide majandusliku ja poliitilise vägevuse ja teiste rahvaste kokkusulamise periood oli ka kunsti lõppfaasiks ja loojanguks.

Tähtis!
Etruski maalikunstnike loodud freskodele on iseloomulik motiivide vahetu ning lihtne edasiandmine, värvikontrastid, tegelikkuse realistlik edasi andmine ja tegelaste liikumise kujutamine. Kuid kunagi ei kujutata inimesi rääkimas, see vaikus lisab haudadele veelgi suursugusust. See soov kujutada liikumist viis ühe etruskide silmapaistvama saavutuseni kunstivallas. Nimelt jutustavate stseenide stiil, kus paigutati keerukad sündmustikud mitmele pildile.

Skulptuur ja saviesemed

Nagu maalide puhul taotlesid etruskid ka skulptuuris realismi. 
Ka skulptuurikunst oli tihtipeale matmiskombestiku teenistuses. Nimelt valmistati naiste ja meestekujusid, mis paigutati hauakambritesse.

Juba 7. sajandist on teada nn antropomorfseid kanoopesid, mis kujutavad endast stiliseeritud inimkehaga ovaalseid urne, mille sangad meenutavad käsi ning urni kaas kujutas kadunu pead.

Ka hilisematel aegadel paigutati sarkofaagidele skulptuurportreesid, mis paistsid silma kadunute realistliku kujutamisega. Kui Kreekas püüti inimesi kujutada täiuslikult, siis Etruuriale oli iseloomulik individuaalsete joonte, vigade ning vanuse selge kujutamine. Alles hellenistlikul perioodil hakati individuaalseid jooni kujutama peenemalt, kuid ka siis säilitati teatud iseloomulik ilme.
Etruski kujurid kasutasid enamasti kohaliku materjali, milleks oli lubjakivi või tuf. Enamasti eelistati pehmemat materjali, mida oli lihtsam kujundada.

Kivi kasutati lisaks sarkofaagide ja urnide valmistamisele ka hauasteelides ning meeste, naiste, loomade ja mütoloogiliste olendite kujudes. Tuntuimateks etruski skulptuuri teosteks võib pidada Vejist pärinevat Apolloni kuju, mille autoriks oli kujur nimega Vulka (vasakul).

Etruuria kunsti pronkstaiestest. http://www.mysteriousetruscans.com/art/bronze.html

 
 
Antiikajal olid etruskid vaieldamatud pronksskulptuuri meistrid ning olid kiidetud ka kreeka ja rooma kirjanike poolt. Tänapäeval ühed tuntumad pronkskujud on Rooma linna üks sümboleist Kapitooliumi emahunt, mis oli valmistatud 6. sajandil (Romulus ja Remus lisati 15. sajandil) ning Arezzo linna üks sümboleist pronksist kimäär. Meistrite nimed, kes kujusid valmistasid ei ole teada ning tänapäevani on säilinud vaid väike osa imelistest 


Metallesemed ja väärisesemed

Etruski meistrid on tuntud ka kõrgetasemeliste väärisesemete poolest, mida iseloomustas suurepärane tehnika, esteetiliselt mõjuv  väljanägemine ja motiivide teravmeelne valik.

Iseäranis kõrge taseme saavutas kullasepakunst, mis oli mõjutatud ka Oriendi teostest.

Kaks olulist tehnikat olid: filigraantööd, mis olid valmistatud imepeenikesest traadist; ja granulatsioon, millele oli iseloomulik mitmekesine ja veider temaatika ning tehniliselt osav teostus. 

Granulatsioon seisneb pisikese kullatera jootmises vaskalusele ning see tehnika oli antiikajal väga kõrgel tasemel. 
Vahepeal see tehnika unustati ning selle saladus õnnestus uuesti lahendada alles 1933. aastal. Tänapäevakski pole antiikaja granulatsioon kõikides üksikasjades selgeks tehtud ning saladuseks jäävad valmistamisoskuse mitmed etapid.

Sõrmuste ehtekivide graveerimist tundsid etruskid samuti. Algselt tuli see eeskujuna võõrsilt.

Veel ühe olulise rühma metallesemete hulgas moodustavad etruski peeglid, mille tagakülgi illustreerivad mitmed graveeritud motiivid. Peamisteks teemadeks olid mütoloogia ja igapäevaelu.