Kreeta-Mükeene

Üldist: http://www.slideshare.net/RiinaMerevali/egeuse-kreeta-mkeenekunst

http://www.grisel.net/mycenae.htm 

http://www.explorecrete.com/archaeology/minoan-civilization-destruction.html

http://en.wikipedia.org/wiki/Mycenaean_Greece

Siit leiab ka ühtteist: http://arteinternacional.blogspot.com/2009/05/pintura-y-ceramica-cretense-s-xvii-xv.html

Egeuse mere saarte kultuur

Egeuse ehk kreeta-mükeene kultuuriks nimetatakse kõrgelt arenenud pronksiaja kultuuri tänapäeva Kreeka territooriumil (Küklaadid, Kreeta saar, Mandri-Kreeka). 

Kolm pronksiaja perioodi langevad teatud määral kokku Vana, Keskmise ja Uue riigiga Egiptuses. Daatumid leitud egüptoloogidele toetudes.

            *       Küklaadiline kultuur 4000–3000 eKr.

*       Minose kultuur 3000–1100 eKr. 3000 aasta paiku hakkab Vahemere saartel ja kallastel (Kreeta saar, Küklaadid, Kreeka rannik, Väike-Aasia loodeosa Trooja) tärkama mereline kõrgkultuur; majanduslik ja ühiskondlik elu samas täiesti erinev Lähis-Ida jõeäärsetest riikidest. Nimetus legendaarse Kreeta kuninga Minose järgi.

*        Varaminoiline u 3000–2000 eKr.

*        Keskminoline (õitseaeg) u 2000–1600 eKr, tähtsaim keskus Kreeta saar

*        Hilisminoiline 1400–1100 e.Kr.

*        Mükeene kultuur u 1600–1100 e.Kr. Egeuse kultuuri tähtsaim keskus Mükeene linn Kreeka mandril Peloponnesose poolsaarel – nimetatud ka hellaadiliseks (Helleni) e. Eel-Kreeka kultuuiks. (Nimetust mitte segi ajada Kreeka hilise hellenistliku perioodiga!) 

u 1400 – Kreeta vallutavad ahhailased

                 12. saj eKr. – dooria ja joonia hõimud hävitavad Mükeene kultuuri

Kreeta

Esimene kõrgelt arenenud kultuur/tsivilisatsioon Euroopa pinnal, majanduslik alus hoopis

teistsugune kui Mesopotaamias või Egiptuses.

Kasutusele võeti oma kiri. Säilinud ka pitsatid.
Edukas põlluharimine oli võimalik ilma kunstliku niisutuseta, elu oli tihedalt seotud merega – tegevusalad kaubanduses, kalanduses, ka mererööv. Kogukondlik sidusus nõrk, suurem individuaalne vabadus. 
Puudusid tempelehitised ja preestrite seisus, esiplaanil viljakus- ja sigivusjumalate kultus. Elukorraldus rahuarmastavam kui teistel varasemate tsivilisatsioonide rahvastel – kaitse meritsi kreetlaste arendatud laevastikuga. (Meri lausa religioosselt austatud!) 


Materiaalse kultuuri mälestised mitmekesised ja rikkalikud. Mahajäetud linnad on ladestuste kihi all säilinud paremini, kui palju hilisematel perioodidel. Kunstile iseloomulik naiivsevõitu elurõõm ja meelelisus  

Säilinud losside varemed: Phaistos, Knossos, Hagia Triada.
 http://archaeology.about.com/od/minoan/a/knossos.htm
http://ancient-greece.org/archaeology/phaistos.html
http://www.interkriti.org/crete/iraklion/agia_triada_archaeological_site.html

 Lossid ka majanduselu keskuseks. Palee keskel hiigelsuur ristküliku kujuga siseõu, mida ümbritsesid akendeta paleeruumid. Põhiplaanid: lõputud koridorid ja ruumide kummalised piirjooned, labürindi mulje. 
Veevärk, kanalisatsioon, vannitoad ja basseinid, küttesüsteem. Ehitatud mördita, sidumata kividest. Rõdud ja galeriid, korruseid ühendavad laiad trepid. Puust värviliste mustritega sambad laienevad erandlikult alt üles, laeraskus neil ei tugine. Põrandatel sageli esinev polükroomne looduslikult (veega) lihvitud munakividest mosaiik – Kreetalt edasi kasutusel ka hellaadilises Kreekas.

Seinamaalingud osaliselt keskminoilisest ajast, enamasti hilisminoilisest. Värvid kirkad ja heledad: helesinine, valge, kollane, tumepunane, harva ka roheline, ka must. Stiliseerimisest ja sümmeetriast enamasti hoidutud, elav ja meeleline laad

Pisiplastikat esindavad huvitavad steatiidist anumad – kaunistatud reljeefidega
Anumatest: http://www.ou.edu/finearts/art/ahi4913/aegeanhtml/minoanpottery5.html
 

Kreeta Hagia Triada leiud – minoilise perioodi steatiidist anumad. Kasutati ka teisi looduslikke kiviliike, sageli värvilisi. Ja tihedat savi. Vormid on mitmekesised, kuid siiski lihtsad. 

Esinevad eelduvad tilad, linnu noka kujulised, piimakannu vorm sangata jm.
 

Keraamika

Savitöödest terrakota, fajanss-vaasid.

Vaasimaali areng väga selgelt eristatav: eraldada saab mitut eri etappi. Omane ere värvigamma ja dekoratiivsus. 

Väljendusvahenditest olid esikohal värvid ja maalilised pinnad. Kui Egiptuse kunst oli lineaarne, siis Kreeta kunst oli maaliline. 
Kui Kreeka saartel Küklaadidel varaminoilisel ajal sissekraapimise tehnika, siis Kreetal kaetakse nõu tumeda läikiva värviga (must, pruun, punane) ja sellele maalitakse valge värviga mustrid – tehnika õitseng keskminoilisel ajal. 

Valgele lisanduvad teised värvid – punane, tumekollane. Mustrid algselt sirgjoonelised, siis elavamaks ja mitmekesisemaks –kurvid, spiraalid, hiljem ka stiliseeritud taimemotiivid: leiukoha järgi Kamarese vaasid (nn. Kamarese vaasistiil).
 Keskminoilise aja lõpus, hilisminoilise aja põhjalik muutus:värvirikkus taandub, stilisatsiooni asemel suur naturalism, taimevormid loomulikul kujul -iiris, liilia, Mereelukad, kalad, teod, korallisarnased kujundid (näit. Vaas meritähtedega). Kõige hilisem.nn paleestiil – uus stilisatsiooniperiood, sümmeetria ja reeglipärasus. Knossose loss.

Minose Kreeta rõivastus (“Pariisitar” Knossose seinamaalilt)

Kangad – purpuri värvimine levinud – varemetes leitud purpurtigude kodade lademeid.

Pronks – sälinud on jäljed pronksivalu töökodadest.

Kullassepatööd – leiud on pärit tegelikult mandrilt (omal ajal Kreetalt mandrile sisseveetud). Tehnikatest. Panustöö (näit. pistoda jahistseeniga), kohrutus – haruldased kuldpeekrid.

Ehted – (Eretria museum, Heraklion museum: http://www.ancient-greece.org/)

Minose perioodi Trooja ja Kreeta meistrid juurutasid ehete tüübid (käevõrud, kõrvarõngad, kaelakeed), mis jäid kasutusele umbes 2500 a.st kuni Kreeka klassikalise perioodi alguseni 479-323 eKr. 
Ehetest: http://www.allaboutgemstones.com/jewelry_history_ancient_greek.html

  Tüüpiline töö koosnes omavahel põimitud traadiga ühendatud õhukestest spiraalidest ja kettidest ning õhukesest plekist vormitud kroonlehtedest ja rosettidest. Tavaline oli tempeljäljendite ja emaili kasutamine. Vabalt kasutati ka granulatsiooni ja filigraani tehnikat. Samas kividest panustehnika oli harvaesinev. Motiivid: spiraalid, kalad, meritähed, liblikad. Kaelakeed, ripatsid mesilaste kujutistega, samuti väiksed perforeeritud kuldsed disketid, mida ilmselt kinnitati riietele ja kohrutustehnikas pikad ovaalsed kuldsed diadeemid.

Kuldpeeker Vaphio kuppelhauast – (kohristöödest on kreeta kunsti tippsaavutuseks Lakooniast leitud kuldpeekrid). 

Kreeta arengu kõrgpunkt 2.aastatuh. algul eKr., siis hääbumine. Samas ulatus Kreeta saarel arenenud kunst Peloponnesose poolsaarele ja sealt edasi ka põhja poole, kus elulaad ja olud karmimad, sõjakamad – kaugemalt põhjast pidevad madalamate kultuuridega suguharude sissetungid.


Mükeene

Mükene linn on Homerose eepose “Ilias” kangelase Agamemnoni kodupaik, tähtsaim egeuse kultuuri keskus mandril. Arheoloogid on kindlaks teinud, et sealsel alal on olnud 9 linna, mille õitsengud vaheldusid III-II at jooksul eKr.

Homerose eeposes mainitud Trooja on järjekorras kuues (E. H. Gomrich, 1997). Kultuuri elukorraldus sõjakas. Arenenud aga ka ülemere kaubanduslikud suhted – Süüria, Egiptus, Sitsiilia. 
Leitud omapäraseid maa-aluseid kaevushaudu, kuppelhaudu (sarnasus idamaade haudehitistega). Ehitusmälestistest silmapaistvamad kindlustatud väljastpoolt lihtsad ümarehituslikud paleed, hiigelsuurtest 5m kiviplokkidest ringsed linnamüürid. 

Tirynsi kindlus Peloponnesose poolsaarel– legendides kükloopide kätetööd. 

Eriline tähelepanu kindlustatud väravatel – kuulus Mükene lõvivärav: kolm suurt kivitahukat all ja ülal nende peale toetuv kolmnurkne kiviplaat, sammastele toetuvad 2 kõrgreljeefiks tahutud elukat. 


Paleede sisekujundus toretsev – rikkalikud luksuslikud friisid, freskod, sambad kaetud sõjasaagiks saadud kullaga.



Maalidel leitud sarnasust Egiptuse Uue Riigi ornamentikaga. Sama stiil ka kreeta eeskujudel. Ka kunstnikke kutsuti Kreetalt. Olemus aga totaalselt kreeta kunstist erinev.

Vaasimaalidel – nn. paleestiil, enamuses sisse veetud Kreetalt. Üsna hilisminolise perioodi lõpul uus stiil kahvatute värvidega, ornamentika kõrval juba ka inim- ja loomafiguure. Kogu Egeuse kultuuri perioodi vältel glasuure ei tunta. Kujutatud stseenide eripärad – temaatika on sõjakam.

Kullassepakunstis esineb samuti sisseveetud esemeid. Kohalikud on kuldmaskid. On leitud ka kärgemailiga kaunistatud esemeid (roheline ja helesinine). 

Kivilõikekunstis rida tehniliselt täiuslikke poolvääriskive süvendatult sisselõigatud kujutistega – suurepärased loomakujutised ja ka usulised tseremooniad.

Tekstiil – vanima spetsiaalse tikkimisnõela leidis Mükeenest Heinrich Schliemann. Kangaste kaunistamisel on tikkimine igal juhul vanem võte kui sissekootud muster, mida oli palju raskem ja keerulisem teha. Kreeta-Mükeene kunst hävines lõplikult Santorini vulkaanipurske tagajärjel. Üksikuid elemente jääb edasi püsima Kreeka kunstis.